Tallinna Toll 1936

Näha, et Tallinna Toll tegi aastak 1936 oma tööd tõsiselt!  Rinnarätik 26×26 cm

  • ID: 31252

Luterma standard värvid. Stend

Kauplus-äri stend 69×34 cm. Leitud Valga linna maja pööningult.

  • Müüdud
  • ID: 30512

Eesti Pangatähed 1992-2010

Välja andnud Eesti Pank 2011

Trükkinud AS Vaba Maa

Kujundanud Vladimir Taiger

Käesolevasse albumisse on paigutatud 8 erineva nimiväärtusega Eesti krooni 27. väljaandes. Tagakaanel eraldi lehekülg 27 pangatähe nimiväärtuse, väljalaskeaasta ja seerjanumbrite loeteluga.

 

  • Müüdud
  • ID: 29078

Taska EV I II täisnahk. Erim.

Vabadussõja Ajaloo Komitee tellimus Taska Kõitekojalt tänutäheks raamatu koostajatele. Komitee esimeheks oli kindral Jaan Soots, kelle pühendus kinnitab fakti.

Eduard Taska kõitekojas valmistati koguteost poolnahas ja täisnahas. Täisnahas oli ekslusiivne lõikamata ehk suures kaustas nummerdamiseks mõeldud köide, mis oli mõeldud kinkimiseks eriti tähtsatele isikutele.  Kasutati pruune toone. Teine täisnahkne varjant oli “väikses kaustas” ja tumepunases värvikombinatsioonis. Antud varjant on oma värvilahenduses eriline ja arvatavasti seostades pühendusega teadlik valik!

  • Müüdud
  • ID: 27593

Julius Friedrich Tempeltey

“Tallinna vaade” 1950 litograafia 38,4×52,9 cm Eeskuju Theodor Gehlaar

  • Müüdud
  • ID: 26284

Parklaev Linda.

“Linda” kaptenimaal 49×76 cm lõuend dubleeritud papile.Restauaraator Ene Tromp

Foto papil 16,5×10,8 cm Pere kiri Pärnust taustaks sama maal.

Härrale pakuti fotoga kaupa tehes ka pööningul vedelev maal, mille olukord oli muidugi hoidmistingimustele vastav.

Käesolevaks on esimene eestlaste poolt asutatud Eesti laevasõiduseltsi üks laev kahest, kunstilises võtmes talletatud.

“Linda Morgenrooden” (vana nimi Morgenrooden) on ehitatud 1878 Norras. Pikkus 41,6 m laius 9,1m süvis 5,2 m.

Linda oli aastail 1879-1893 tegutsenud Eesti laevasõidu Selts, võtmeisikuks Gustav Eslon. Auliikmed olid Carl Robert Jakobson. Johan Voldemar Jannsen, Johan Köler, Mihkel Veske …

Kahjuks lõppes eestlaste ettevõtmine tülidega ja laev müüdi 1893 oksjonil Läti laevaseltsile.

  • Müüdud
  • ID: 26166

Made in Estonia. Õppelennuk PTO-4 1938 mudel.

Puidust lennukimudel. pikkus 15,5 cm, tiivalaius 20 cm h4,5 cm 1938

Lennuk PTO-4 oli Eestis 1938 aastal loodud lahtise kabiiniga alltiivaline monoplaan tüüpi õppelennuk, mille nimi tuli ehitajate initsiaalidest (Voldemar Post, Rein Tooma , Ott Org)

Esimene PTO-4 võeti kasutusele Eesti Õhukaitses oktoobril 1938 nr 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiini ja võimsama mootoriga PTO-4a (valmis vaid üks eksemplar), saadi 13.märtsil 1939 nr 162 all. eest Aeroklubile ehitatud PTO-4 -jad kandsid pardatähiseid ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist kaks, ES-EAO ja ES-EAP, jäid lõpetamata.

Neli viimast PTO-4 olid kuni 1944 Saksa lennuüksuses Sonderstaffel Buschmann.

Mudel oli kunstnik Henno Arrakule abiks  margikavandi loomisel 2002 aastal. Mudel kuulus varasemalt PTO-4ga  ka lennanud sõjaväelendur Harry Koellole (1917-2005)

 

 

  • Müüdud
  • ID: 24761

Lukats, Maie (1938 – 1996)

“Lillevaas” h 40 cm

Tema habrastest väikeelementidest voolitud kompositsioonid on samas vaoshoitud, mõõdukad oma kujult , milleks on lihtsalt kera või osa sellest, aga ka ovaalne munajas vorm. Need kujundid eksisteerivad omaette või kroonivad vormisammast piduliku kimbuna. See meeletut kannatustnõudev töö eeldas suurt meisterlikkust ka materjalivastupanu ületamisel. ” Pean tunnistama , et kõige enam jahmatas mind Maie Lukatsi keraamika. Tema lillekimpude mõtteuudsus, üksikdetailide läbimõeldus…….
Kaalu Kirme ütlus keraamik Maie Lukatsi näitusearvustuses 1976 aastal.

  • ID: 24085

Hõbedaleid Nõmmel

Nõmme elanikul, suvel aiatöid tehes tuli maa seest välja kast, mis sisaldas 3,4 kg lauahõbedat. Esemed peideti arvatavasti 1940ndal, mida saab järeldada pakkematerialina kasutatud ajalehe järgi. Nõmme liivas olnud esemed ei olnud oksüdeerunud ja läikisid!

  • ID: 19103

A-S Eesti Kunstsarve tehase Tallinna laoseis 1930ndad

Kunstsarve tootjal Eestis oli tooraine saamine keeruline – tal tuli see valmistada. Selle allikaks oli piim, millest peale rasva eraldamist sadestati piimas leiduv valkaine laabi abil ning saadigi vajalik aine – kaseiin.

Kaseiini tuli kuivatada ning selleks kasutati nii päikest kui katlaruumide või korstende soojust.

Toorkaseiini saamiseks oli üks kindel kriteerium – lähedal pidi olema raudtee, sest kaseiin läks ruttu riknema. Pärast toorkaseiini töötlemist saadi sõmer pulber, mida värviti soovitud tooni.

Kõigile on teada kunstsarvest tehtud nööbid ja kammid. Kunstsarvest võis teha isegi filmilinti ja isoleermaterjali. Iseäralik oli kunstsarve juures see, et see ei süttinud.

Toimetas
Kertu Loide

http://etv.err.ee/v/elusaated/ajavaod/videod/0bcb2e2a-59f2-4a6b-9c72-300332ea4d54

  • Müüdud
  • ID: 17293

Joh. Langebraun (1928-1940)

Vaas h 14 cm käsimaal

Huvitav, kas ärimees Johannes Langebraunil oli soov  juba 1930ndatel kunstnik Astrid Tiitsu abiga vallutada Hiina turg või oli Hiina kultuur ja sümbolid eestlastele  sümpaatsed. Pigem viimane, sest enamus draakonid ei oma ekspordi märgist.

  • ID: 16738

Kindral-leitnant F. Šuberti mündikataloog 1843. Käsikirjaliste märkmetega.

Hõlmab Venemaa münte aastast 1326 (Dmitri Mihailovitš)-28.01.1725 ( Peeter I)

Esimene kataloog Venemaal. Ilmus ainult 1 osa ja illustratiivne album 44 tabeliga müntitest. N. I. Berenseni kataloogis 1902, on teos ära märgitud kui haruldlus

т.1 – Часть I: Описание русских монет и медалей от 1326 (Дмитрий Михайлович) до 28.01.1725 (Петр I)

Выписка из библиографического каталога Березина Н.И. “Русские книжные редкости” (1902 год):
“Шуберт. Описание русских монет и медалей. Ч. 1-я (единственная). 1843 г.
С атласом из 48 таблиц монет. Заключает в себе описание монет и медалей от древнейших времен до кончины Петра I. Редка.”Лштвкф

 

  • Müüdud
  • ID: 14102

Kasutame küpsiseid, et parendada kasutajakogemust. Sirvides meie veebilehel edasi nõustute küpsiste kasutamisega.

Loe lisaks