Antiik aastast 1999
Kuu Leid
“Tallinna sadam” 1893 raamiga 99x140cm ava mõõt 76×117 cm
Tallinna vaated on huviliste seas populaarsed ja üldiselt paremad on neist teatud tuntud. See teos on aga erakätes ja varem eksponeeritud ei ole. Kuulus EW aegadel pankurile, kes 1940ndatel välja rännates maali endaga kaasa võttis ja pärast sõda pärandvarana jälle Eestis tagasi on. Arvatavasti kuulus maal kuhugi mõisa ja vahetas mõisnike jaoks rasketel aegadel omaniku.
Amalie Henriette Alexandrine von Wistinghausen oli baltisaksa maastikumaalija. Alexandrine von Wistinghausen sündis 20. jaanuaril 1850 Tallinnas. Ta oli Alexander von Wistinghauseni ja Otto von Kotzebue tütre Karoline von Wistinghauseni tütar. Ta esines näitustel Eestis ja Peterburi Kunstiakadeemias. Õppis J. Kleveri juures ja Prantsusmaal
Teeklaasihoidja Ag 84 h 13 cm 234 gr.
Kuulus EW töösturile.
Läbimõõt 24 cm, kõrgus 10.5 cm 349 gr Meistrimärgiga XIX saj
Baltischer Bergungs-Verein Gegründet 1888 / Balti Päästeselts Asutatud 1888
Väga haruldlane aktsia. Rahvusvaheliselt hinnatud R10!
Lisa annab ka märgitud aktsia omanik, kes oli üks organisatsiooni juhtidest.
Balti Päästeselts asutati 1887. aastal Tallinnas baltisakslastest ärimeeste poolt, põhikiri kinnitati 1888 ning seltsi kontori asukoht asus Hollandi tänav nr. 48. Aktsiaselts oli Läänemerel 1889-1940 tegutsenud päästeühing, mis tegeles avaristide või uppunud laevade ning lastide päästmisega, pukseerimise, tuukritööde, jõgede ning sadamate põhjade puhastamisega ja süvendamise ning kauba ja reisijate veoga rannaliinidel.
Alaliselt valvel olevad neli kuni seitse päästelaeva paiknesid Tallinna, Riia, Ventspilsi ja Kihelkonna sadamas. 1.07.1917 ostsid Balti Päästeseltsi mõisnikelt ja suurkaupmeestelt eesti laevandustegelased (tegevust alustati 1918, juhatuse esimeheks valiti kapten Voldemar Horst (1868-1927), Balti Päästeseltsi teenistuses alates 1889, 1901-1914 Meteori kapten) ja asetäitjaks Johan Pitka ning Leo Simsivart. Suur hulk seltsi aktsiatest kuulus soomlastele. Siitpeale toimus päästetöö peamiselt Eesti rannikul.
Pärast Vabadussõda (1918-1920) lisandus rannaliinide pidamine ning seltsil oli kolm rannasõiduliini: Tallinn-Kuressaare, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Hiiumaa. Samas oli töö Balti Päästeseltsi laevadel Eesti meremeestele heaks praktikaks töötamisel rasketes ilmastikutingimustes. 1923. aastast kuulusid seltsi peamiste päästelaevade hulka Meteor, Gladiator, Karin, Micheline, Neptun ja Solid. Tehti ka erinevaid lõbusõite vastavalt tellimustele.
Seltsil olid ka kindlad veolepingud Mereasjanduse Peavalitsuse, Raudteevalitsuse ning Sõjaministeeriumiga reisijate, pagasi ja kaubaveoks.
Sügisel 1940 seltsi varad natsionaliseeriti ja suuremad päästelaevad anti pääste-avariiteenistusele EPRON (Экспедиция Подводных Работ Особого Назначения) ning 1941 NSV Liidu Baltimere laevastikku. Seltsi lipulaevaks oli Meteor, mis tegeles päästetöödega 1958. aastani, Karin hukkus miinil 1941 ja Micheline töötas peale sõda Tallinna sadamas 1960. aastateni Võru nime all.
Tekst: Eesti Meremuuseum
Välja andnud Eesti Pank 2011
Trükkinud AS Vaba Maa
Kujundanud Vladimir Taiger
Käesolevasse albumisse on paigutatud 8 erineva nimiväärtusega Eesti krooni 27. väljaandes. Tagakaanel eraldi lehekülg 27 pangatähe nimiväärtuse, väljalaskeaasta ja seerjanumbrite loeteluga.
Vabadussõja Ajaloo Komitee tellimus Taska Kõitekojalt tänutäheks raamatu koostajatele. Komitee esimeheks oli kindral Jaan Soots, kelle pühendus kinnitab fakti.
Eduard Taska kõitekojas valmistati koguteost poolnahas ja täisnahas. Täisnahas oli ekslusiivne lõikamata ehk suures kaustas nummerdamiseks mõeldud köide, mis oli mõeldud kinkimiseks eriti tähtsatele isikutele. Kasutati pruune toone. Teine täisnahkne varjant oli “väikses kaustas” ja tumepunases värvikombinatsioonis. Antud varjant on oma värvilahenduses eriline ja arvatavasti seostades pühendusega teadlik valik!
“Tallinna vaade” 1950 litograafia 38,4×52,9 cm Eeskuju Theodor Gehlaar
“Linda” kaptenimaal 49×76 cm lõuend dubleeritud papile.Restauaraator Ene Tromp
Foto papil 16,5×10,8 cm Pere kiri Pärnust taustaks sama maal.
Härrale pakuti fotoga kaupa tehes ka pööningul vedelev maal, mille olukord oli muidugi hoidmistingimustele vastav.
Käesolevaks on esimene eestlaste poolt asutatud Eesti laevasõiduseltsi üks laev kahest, kunstilises võtmes talletatud.
“Linda Morgenrooden” (vana nimi Morgenrooden) on ehitatud 1878 Norras. Pikkus 41,6 m laius 9,1m süvis 5,2 m.
Linda oli aastail 1879-1893 tegutsenud Eesti laevasõidu Selts, võtmeisikuks Gustav Eslon. Auliikmed olid Carl Robert Jakobson. Johan Voldemar Jannsen, Johan Köler, Mihkel Veske …
Kahjuks lõppes eestlaste ettevõtmine tülidega ja laev müüdi 1893 oksjonil Läti laevaseltsile.
Vaas h 14 cm käsimaal
Huvitav, kas ärimees Johannes Langebraunil oli soov juba 1930ndatel kunstnik Astrid Tiitsu abiga vallutada Hiina turg või oli Hiina kultuur ja sümbolid eestlastele sümpaatsed. Pigem viimane, sest enamus draakonid ei oma ekspordi märgist.
Kasutame küpsiseid, et parendada kasutajakogemust. Sirvides meie veebilehel edasi nõustute küpsiste kasutamisega.
Loe lisaks