25 x 27 cm,  

Kaart on koostatud 1573. a. flaami kartograafi Johannes Portantiuse poolt ning ilmus esmakordselt Abraham Orteliuse poolt väljaantud atlases Theatrum Orbis Terrarum (1570-1612. a. anti seda välja 41 korda). Tegemist on esimese tänini säilinud Liivimaa kaardiga.

Kaardil on kujutatud Vana-Liivimaa tema ajaloolistes piirides, mis kaardi väljaandmisaega arvesse võttes tuleneb vananenud andmetest (poliitiline jaotus kaardil kujutab Liivi sõja eelset seisu). Erinevalt teistest kaasaegsetest kaartidest on siin Eesti territooriumi kontuurid enam-vähem õiged, kuid saari on kujutatud ebaloomulikult suurtena. Kaardil on kujutatud ka varasemate kaartidega võrreldes rohkem kohanimesid (ligi 50).

Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase Theatrum Orbis Terrarum (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a.

1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne.